..hang it up, daddy,
or you'll be alone in a quick
Huvitav, kuidas enda kohta tekib mingisugune ettekujutlus ja siis aja möödudes sa saad aru, et see tegelikult ikkagi ei vasta tõelisusele, kuigi ise peaks ju ennast kõige paremini tundma. Pikka aega ma arvasin, et üks mu (vähestest) plussidest on lojaalsus. Aga viimasel ajal ma olen aru saanud, et see ikkagi pole nii. Ma ärritun väga kergelt ja siis mul on järsku jumala ükskõik, kui suur sõber keegi on mingil ajahetkel olnud, ma norin rahumeeli tüli. Eks vihasena leiab alati midagi, mis teise inimese puhul ei meeldi ja siis saab kõik ka välja öeldud, taktitundetult ja täiesti kontrollimatult.
Ja ma mõtlesin, et vähemalt ühele inimesele olen ma sedamoodi lojaalne, et mitte kunagi ei nori tüli, tee haiget ega midagi sinnakanti. Ja täna ma tõestasin vastupidist. I'm very disappointed in myself.
Mul on ikka mingi väike maso külg juures. xD Ma nägin hommikul unenäos midagi, mis lõikas väga sügavalt ja tekitas armukadedust, aga ometi ma panin ikkagi kella edasi, et edasi magada. Edasi näha, mis toimub.
Ja siis ärgates on see tunne veel sees, mis sellest, et see päriselt ei toimunud. Ja siis tekib tahtmine seda edasi arendada. Leida põhjusi.
Ma ei saa teise inimese üle kohut mõista, kui ta teeb sama, mida ma samas olukorras tegin. Aga kurat, sellele vaatamata tekib vahel väike viha sisse. Tahaks öelda, et fakk, lõpeta ära juba. Aitab ka. Nobody cares.
Enivei. Enough of that. Eile sai siis J, K ja M-iga New Mooni käidud vaatamas. Esilinastusel. xD Ning tõesti, see pole mingi meistriteos. Terve filmi vältel sai mitu korda midagi sosistatud ja naerdud (näiteks kujutlus, kus surmtõsises stseenis, kus Jacob üritab Bellat veenda mitte minema, ise olles pooleldi autos sees läbi akna, vajutaks keegi nuppu ja aken hakkaks vaikselt kinni minema..) ja ka kella vaadatud, et kas hakkab juba lõppu jõudma ka (mul on kõik need raamatud läbi loetud, but fuck if I remember, mis koha peal üks raamat pooleli jääb ja teine hakkab). Ja ometi.. ootan järgmist, sest ikkagi tahaks näha, kuidas nad raamatu kinolinale toovad. Mulle pole Jacob nagunii kunagi meeldinud. xD (kuigi ta jättis esimest korda sümpaatse mulje siin filmis).. teistes filmides peaks jälle vampirasid rohkem olema. xP
(god, I'm such a dweeb)
Ja ometi, kui DVD välja tuleb, siis you can bet yer ass, I'm going to buy it. The 2-disc speshul.
Ja ma pole ikkagi huvitatud sõbrustamisest inimestega, kes selja taga on sitta rääkinud.
Bah, kanjitunni kodutöö tegemine ajab ikka silmad rulli. e_e So tired. So much work. So pointless.
Aga neljapäev lähevad tüdrukud neljakesi kinno istmeid täis ilastama. :3 Can't wait can't wait can't wait.
Mul on kahju, et ma koorist ikkagi ära ütlesin, kuna nüüd mul polegi põhjust enda zombie snake choir label'it kasutada. ._. (yes, I just gave myself a reason)
Autokool on teh kewl. D: Tahaks juba praktikani (I'm so going to regret saying that). Aga jah, kui ma mingi ime läbi saaks isegi need eksamid tehtud, siis auto muretsemine on juba omaette nali. xD Vapsee sitta müüakse mulle taskukohase hinna eest. -.O Ühel polnud sidureid ega esitulesid, teisel polnud isegi autot, vaid lihtsalt sisu. xD (vale kategooria all, see viimane)
Viimasel ajal näeks ma nagu unenägusid, mis pole üldsegi minu omad.
Paar õhtut tagasi nägin ma unes tegelasi, kes pidid olema minu väga kallis ja lähedane vend ja teine minu mees, kuid mõlemad näod olid täiesti tundmatud.
Paikapanevateks faktoriteks olid need, et mu vend oli vist Ameerika(?) president ja mu mees oli mingi creepy saatanakummardaja (why was I married to him, iunno), kel oli plaanis president ära tappa. Lisaks nähtavasti kuulis ta alati kõike kahtlaselt hästi pealt. Kuidagi mul siiski õnnestus vennaga temast eemale saada, vist vabandusega, et ta kohevarsti sõidab ära ja et ma veedan veel paar viimast momenti temaga. Me läksime ja sõime kuskil mingisugust hiina toitu ning ma rääkisin talle mehe plaanist ta tappa. Natuke hiljem sattusime me mehega uuesti kokku ja siis oli nagu oh hiii, wut up, endal kartus südames. Näis, et ta ei kahtlusta midagi, kui järsku ma kuulsin meest enesele ütlemas, et ta vihkab Weixiangi vms (mis lihtsalt väljendab mu alateadvuse teadmatust hiina keele ja hiina toitude kohta), mis oli see, mida me sõime, kuigi pärast me võlusime kuskilt mingi teise tsheki välja, kuna nähtavasti mees ei tohtinud teada, et me seal söömas käisime. o_o
.. who looked like a girlfriend
that I had in February of last year
Kuigi mulle kangesti meeldib see layout, on mul ometi sellest väga kopp ees. Hmh. Something has to be done.
Mulle tõesti pole meeltmööda kõik see draama, mis viimasel ajal mind taaskord ümbritsenud on. See mõjub laastavalt ka puhtfüüsiliselt, punu kohe valutab. Miks on tarvis teistel inimestel oma nina toppida asjadesse, mis neisse ei puutu? Milleks koguaeg mingit sitta korraldada? Hesus, this is beyond me. Seda pole ma taotlenud ning see mind tõesti ei huvita. Things change. People change. And so much stays the same.
Huvitav (ja mõneti kohutav), kuivõrd võib üks olukord erinevate inimeste vaatepunktidest erinev olla.
Motivatsioon on miinuses, aga homsest, kui kõik hästi läheb, saab ehk alustada teed omaenda neljarattalise omamise suunas. x) Contrary to popular belief, load sõidavad ikkagi.
Mitte, et load nelja-- nvm, you get my point.
Natuke mõrk maitse on sel kõigel juures.. aga mul on hea meel, et mul on jälle perekond.
