<3
August 2004
September 2004
October 2004
November 2004
June 2005
July 2006
August 2006
September 2006
October 2006
November 2006
December 2006
January 2007
February 2007
March 2007
April 2007
May 2007
June 2007
July 2007
August 2007
September 2007
October 2007
November 2007
December 2007
January 2008
February 2008
March 2008
April 2008
May 2008
June 2008
July 2008
August 2008
September 2008
October 2008
November 2008
December 2008
January 2009
February 2009
March 2009
April 2009
May 2009
June 2009
July 2009
August 2009
September 2009
October 2009
November 2009
December 2009
January 2010
February 2010
March 2010
April 2010
May 2010
June 2010
July 2010
August 2010
November 2010
shinanai tako
Oct 6, 2009 || 23:45
Minult on küsitud, kust see sõnapaar, mida ma nüüdseks juba paljudes kohtades kasutan, pärit on. Eelmine õppeaasta oli meil tõlkepraktikum, kus me lugesime ja tõlkisime uuemat Jaapani luulet. Muude seas oli ka Hagiwara Sakutarō 'Shinanai tako' ehk siis 'surematu kaheksajalg', mis mulle kangesti südamesse läks. Ma olin enne kõik kanjid eraldi külmalt ära tõlkinud ja kirja pannud, kuna suutsin selle kodutöö jälle viimase hetke peale jätta. Ja kui ma siis trammis, teel kooli, hakkasin siis sõnu teades teksti tervikuna lugema, vapustas see mind. Lühidalt räägib see kaheksajalast, keda unustatakse sööta ning kes siis tükihaaval end täielikult ära sööb.. aga ei sure. Ma pole kunagi eriline luulefänn olnud, aga see läks väga hinge.
Järgnevat näevad kindlasti pooled vaid mittemidagiütlevate ruudukestena, aga kas või enda tarvis tahan selle kuhugi kättesaadavasse kohta jätta. Originaaltekst:
死なない蛸
或る水族館の水槽で、ひさしい間、飢ゑた蛸が飼はれてゐた。地下の薄暗い岩の影で、青ざめた玻璃天井の光線が、いつも悲しげに漂つてゐた。
だれも人人は、その薄暗い水槽を忘れてゐた。もう久しい以前に、蛸は死んだと思はれてゐた。そして腐つた海水だけが、埃つぽい日ざしの中で、いつも硝子窓の槽にたまつてゐた。
けれども動物は死ななかつた。蛸は岩影にかくれて居たのだ。そして彼が目を覺した時、不幸な、忘れられた槽の中で、幾日も幾日も、おそろしい飢饑を忍ばねばならなかつた。どこにも餌食がなく、食物が全く盡きてしまつた時、彼は自分の足をもいで食つた。まづその一本を。それから次の一本を。それから、最後に、それがすつかりおしまひになつた時、今度は胴を裏がへして、内臟の一部を食ひはじめた。少しづつ他の一部から一部へと。順順に。
かくして蛸は、彼の身體全體を食ひつくしてしまつた。外皮から、腦髓から、胃袋から。どこもかしこも、すべて殘る隈なく。完全に。
或る朝、ふと番人がそこに來た時、水槽の中は空つぽになつてゐた。曇つた埃つぽい硝子の中で、藍色の透き通つた潮水(しほみづ)と、なよなよした海草とが動いてゐた。そしてどこの岩の隅隅にも、もはや生物の姿は見えなかつた。蛸は實際に、すつかり消滅してしまつたのである。
けれども蛸は死ななかつた。彼が消えてしまつた後ですらも、尚ほ且つ永遠にそこに[#「そこに」に傍点◎]生きてゐた。古ぼけた、空つぽの、忘れられた水族館の槽の中で。永遠に――おそらくは幾世紀の間を通じて――或る物すごい缺乏と不滿をもつた、人の目に見えない動物が生きて居た。
--萩原朔太郎
Labels: dikteeshon, nihon, shuul, tako