<3

August 2004 September 2004 October 2004 November 2004 June 2005 July 2006 August 2006 September 2006 October 2006 November 2006 December 2006 January 2007 February 2007 March 2007 April 2007 May 2007 June 2007 July 2007 August 2007 September 2007 October 2007 November 2007 December 2007 January 2008 February 2008 March 2008 April 2008 May 2008 June 2008 July 2008 August 2008 September 2008 October 2008 November 2008 December 2008 January 2009 February 2009 March 2009 April 2009 May 2009 June 2009 July 2009 August 2009 September 2009 October 2009 November 2009 December 2009 January 2010 February 2010 March 2010 April 2010 May 2010 June 2010 July 2010 August 2010 November 2010

Vaheaeg. Hmh. Ma kohe ei tea.

Täna ma siis istun üksi kodus, kuulan masendavat (hetkel NIN - Right Where It Belongs) muusikat ja olen kurvameelne. Vahepeal triigin ka. Triikraud ajas terve toa nii soojaks, et mul tekkis tunne, et ma olen saunas. Nüüd on aken lahti ja külm sügisõhk tuleb sisse. Mm.

Ma hakkasin mõtlema, et ülikool on vast ainult neile inimestele, kellel on kas raha üle või kodus lihtsalt nii tipp-topp, et poleks põhjust sealt enne surma lahkuda. Mitte, et ma ütleks, et kõik ülikooliinimesed elavad elu lõpuni elu kulul, vaid lihtsalt seda, et - kui nad tahaks, siis nad saaksid. Sest kodu on kodu. Ja see on hea.

Mul on katus peakohal ja enamasti ka toit laual, kuid parema meelega oleksin ma kuskil mujal. B. pool ehk, kuna tal on lahe pere ja ta ema teeb häid muffineid. x) Eelkõige, nad aktsepteerivad mind ning mul pole põhjust karta, et keegi karjuks, kui ma midagi unustan teha.

Eluhea oleks, kui oleks küllalt raha, et omada oma korterit ning mitte tunda end süüdi, kui ma magan end välja, kui teised on pidanud varem ärkama. Ülikooli kõrvalt aga ei ole võimalik võtta sellist part-time tööd, mis oleks küllalt tasuv ja milleks pole mingeid erilisi oskusi vaja, sest gümnaasiumilõpetaja on praktiliselt puhas leht. Kasutu, tegelikult. Kutseka lõpetanu on oma koha vähemalt leidnud.

Ma ei ütle, et mulle ei meeldi ülikoolis - kindlasti on raske, kuid ometi tahaks sinna kauemaks jääda. Ma olen sõbraks saanud inimestega, kes on südamlikud ja naljakad ning teevad iga päeva väga lahedaks.
Ülikooliaeg oleks elu parim aeg, kui elu ise ei tahaks koguaeg vahele segada.

Kui pereema on pandud olukorda, kus ta peab olema nii ema kui isa, siis sageli jääb sellest emaosast puudu. Paratamatus.

Ma olen tänulik, kuid ma tunnen, et mul pole kuhugi tagasi pöörduda, kui selleks vajadus peaks tulema. Ega's midagi, rühime edasi.

Ma ükspäev just mõtlesin, kuidas inimesed võivad päriselus nii rõõmsad olla ja siis lähen koju ja loen sellised.. deprobloge. xP
Aaganohjah. *shameful grin*
(hiljem kindlasti kahetsen, et postitasin)

At night we're painting your trash gold while you sleep..

Täna ma olen koolis.

Midagi head tahaks.

Argipäeviti kell 9 Animal Planetist algav 'Meercat World' ('Surikaadi maailm') FTW. Selline action, et anna olla!

Vihkan ühistransporti. Istun kodus.

Ma lihtsalt pean siin loengus blogima. Põhimõtte pärast. G. is watching me.. keldrisse!
Ei, tegelikult keldrisse läheb salapärane oranži-looma-nimeline isik, keda ma veel näinud pole. Tema ja veel kõik, kes on Jaapanis käinud meie erialalt. Ja tasuta kohad. Ja rotinäoline isik, kes ei lähe keldrisse, vaid kohe six feet under.
Ohyes. Kadedus näitab oma koledat nägu.

Mu uus telefon on juba täiesti ära retsitud. Just kukkus jälle maha. Uute telefonidega on see jama, et nende puhul näeb, et nad on juba koledaks minemas. Vähemalt eelmine (V. antud) oli koguaeg kole.

KsE on nüüd põhiline asi mu mp3 pleieri peal. Ma pole veel üle saanud sellest, et Adamit polnud - just mentioning.

Mulle meeldis, et 'kõige lahedam' superstaari-Rivo käis ka KsE kontserdil ja hiljem kirjutas sellest artikli, kus ta eksis lisaks muudele asjadele ka mõne loonimega. Dumbfuck.

(Seek me) For comfort
(Call me) For solace
(I'll be waiting) For the end of my broken heart
-Killswitch Engage - The End of Heartache

Ma olen uue KsE lemmikloo leidnud. :)

Ma laulan, nagu tavaliselt, Foobarist tulevale kaasa. Täna on aga tunne, et ka terve alumine korrus rapub sellest. Aga ma ei saa sellest teadlik olla, sest ma lihtsalt ei kuule midagi.

Lühidalt: eile oli Killswitch Engage'i kontsert.

Kommenteerida võiks seda nii ja naa. Mina olen aga teada-tuntud vinguja ja leian, et mul on õigus oma blogis viriseda küll.
Minu jaoks peitus iroonia selles, et algselt ostsin ma pileti kahel põhjusel ning ei üht ega teist ei olnud. Põhjusteks olid siis Adam D. ja lugu 'Holy Diver'. Adamil oli nähtavasti jälle mingi jama oma seljaga ning ta oli koju tagasi sõitnud, et asi korda ajada. Eks mingi asenduskitarrist oli leitud, aga ta oli suht mõttetu. Böö.
Me olime kohe varakult B.-ga esireas ning seda lõpuni välja. Sellest on loomulikult tingitud mitmed valutavad kohad, sinikad, muhud ja verevalumite read.
..naiss.

Aganoh, eks omaette kogemus oli ikka. Howard ütles mitu korda, et nad tulevad veel Eestisse tagasi. Vaevalt, et sel lubadusel mingit katet on, aga kui ka peaksid tulema, siis ma olen sunnitud jälle pileti ostma - ehk siis näeb Adamit.. :D
(obsessioon ?)

Täna hommikul oli nii surm olla, et ma lihtsalt magasin. Panin telefoni hääletu peale ja magasin. Loeng küll, aga 'Frankly, my dear, I don't give a damn.'
Varsti aeg maailmakirjanduse loengusse minna.

B. :*

Ei, ma pole Jaapani usu ja ebausu loengus. No. YOU DON'T SEE ME.
Sellegipoolest on mul vajalik materjal lugemata ning varsti hakkab seminariosa, mis on surm. Aga ei, ma pole siin. Jees.

*kirgastub kiirelt*

Maailma usundite loeng:
Novaatorlikuim idee oli, et kogu eksistents on kannatus – duhkha (duh – paha, kha – riisitoit), olendite elu – ka kõige parematel – on kannatus, kõige viletsam elu pole mitte Balti Jaama kerjusel, vaid Paris Hiltonil, kuna ühel hetkel ta sureb, rikkusest hoolimata.

Kena näide.

Eelmises postituses mainitud swastikad on tegelikult siiski budistliku templi märkimiseks (arvestades, et nad on veits teistmoodi kui natsivärk). Ei viitsinud varem täpsustada, aga niisama jätta ka ei saa.

Mul on nüüd uus telefon. o_o Samasugune nagu M.-il. Saan igast jama külge riputada nüüd. Wapiga veits jama hetkel, aga selle ajab korda.

Netiga on ikka jama, kuigi ruuter väljavahetatud. Ghah.

Eile käisime B.-ga kossus jälle. Ei jõudnud poolt tundigi mööda minna, kui juba sain palliga näkku. Ei olnud hea. Veidi koomiline, kuid siiski masendav. Ma enam mängu tagasi ei läinud, vaid läksime B.-ga ujuma. Enda liigutamine (trenn oleks palju öeldud) jäi siiski tegemata, ühesõnaga.
Praegu on nina veel ülevalt katsudes valus, kuid vähemalt pole midagi üles paistetanud.

Jaapani keeles hakkame nüüd kanjisid võtma.. lõpuks ometi. Nüüd läheb huvitavaks. Ja raskeks.

Joonistada tahaks.

Taaskord loeng usust ja ebausust Jaapanis. Jaapanlastel on shefid pühad.

Mulle ei meeldi nii ees istuda, kõik vaatavad, mis ma kirjutan. YES I'M TALKING ABOUT YOU. STOP READING. NO PORN HERE.

..well, almost no porn.

Kalda loengud on tegelikult isegi suht põnevad. Asjale annab juurde see, et ta nii kuri tundub.

Õpetaja näitab hetkel mingit kaarti ning seletab sellest, et mägedele pannakse mingid tuled teatud kanjidega, aga mind uhvitab pigem, miks kahel pool kaardil swastikad on (jaa, ma ei oska seda kirjutada). Kaart ise selline: