<3
August 2004 September 2004 October 2004 November 2004 June 2005 July 2006 August 2006 September 2006 October 2006 November 2006 December 2006 January 2007 February 2007 March 2007 April 2007 May 2007 June 2007 July 2007 August 2007 September 2007 October 2007 November 2007 December 2007 January 2008 February 2008 March 2008 April 2008 May 2008 June 2008 July 2008 August 2008 September 2008 October 2008 November 2008 December 2008 January 2009 February 2009 March 2009 April 2009 May 2009 June 2009 July 2009 August 2009 September 2009 October 2009 November 2009 December 2009 January 2010 February 2010 March 2010 April 2010 May 2010 June 2010 July 2010 August 2010 November 2010

CVIII
Sep 21, 2007 || 11:58

Aeh. Täna peaks kolm loengut järjest olema (mm, lõpuks midagi korralikult), kuid ometi jääb täpselt keskmine loeng ära. Mitte esimene, mitte viimane, kuid keskmine, mis tähendab, et ma pean kaks tundi niisama passima. Muidu poleks vast läpakat kaasa võtnudki, kuid ma teadsin, et siis on veel igavam.

Mingi hetk võiks sööma minna, aga sööklas nad kaarti vist vastu ei võta ja sula mul pole ja Hansapanga automaat on nii-nii kaugel. Vihm teeb selle veel kaugemaks. Jees.

This post is full of whine.. on purpose.

Tegelikult on suht chill elu viimasel ajal. Halb on see, et B. on haigeks jäänud vist. Vähemalt hommikul oli suht kräpp. Viimasel ajal on kõik haiged. Ma juba ootan, mil see mind maha murrab. Ei taha loengutes mitte käia ka, mis tähendab, et ma kavatsen sel juhul igas loengus täiega tatistada. Mmm, spread the sickness.

Viimane loeng on usk ja ebausk Jaapanis. Me vaatame väga palju pilte. Eelmine kord ma lahkusin veits enne lõppu, siis olid ka veel pildid põhipoint. Võib-olla ma ei suuda teksti tähele panna, kui mulle midagi niimoodi näidatakse.

Mingil põhjusel pannakse jälle U-maja kolmandal korrusel igast laudu püsti, kus on kohvi ja nähtavasti maitsev toit ja.. me ei tohi seda vast näppida. Gaaah!

Peaks nagu midagi ette võtma.

Ei, ülikool pole täiesti paha ja täiesti ebahuvitav.. kuigi osad loengud panevad mind väga muretsema.

Uuuuuuki.