<3

August 2004 September 2004 October 2004 November 2004 June 2005 July 2006 August 2006 September 2006 October 2006 November 2006 December 2006 January 2007 February 2007 March 2007 April 2007 May 2007 June 2007 July 2007 August 2007 September 2007 October 2007 November 2007 December 2007 January 2008 February 2008 March 2008 April 2008 May 2008 June 2008 July 2008 August 2008 September 2008 October 2008 November 2008 December 2008 January 2009 February 2009 March 2009 April 2009 May 2009 June 2009 July 2009 August 2009 September 2009 October 2009 November 2009 December 2009 January 2010 February 2010 March 2010 April 2010 May 2010 June 2010 July 2010 August 2010 November 2010

Kahe otsaga asi: ma leian, et kui inimene ei kahtle küllalt olemasolevas, siis ühel hetkel - selle konkreetse asja kokkuvarisedes, olgu see misiganes - on ta sunnitud end väga üllatatuna ja petetult tundma. Olen ma maininud, et mulle üldse ei meeldi üllatused ?
Teisalt, kui inimene kahtlebki koguaeg kõiges, ei saa ta mitte kunagi rahu, vaid lihtsalt igavese segaduse enda peas.

Ma olen viimasel ajal täiesti ebavajalikke mõtteid omaette analüüsinud ja nende väljendades selguse asemel hoopis teisteski segadust tekitanud.. mis pole just eriti hea.

Ma ei oska olla.

Ma mäletan, et kunagi sai M.-iga koduteel räägitud, kuidas tegelikult oleks ikka üksinda palju kergem. Mitte, et ilma oma neiu/noormeheta, vaid konkreetselt kõigi inimesteta - ilma sõprade, vaenlaste, sugulaste, kelle iganeseta. Seda seepärast, et siis pole kedagi, kes haiget saaks, kui me ise midagi valesti teeme, kuna teadagi lähedasi mõjutavad üksteise mõtted ja teod. Ohverdaks enda rahulolu (mis siis loomulikult tuleb nende teiste olemasolust), et nemad ei peaks ise kannatama. Aga päris nii ei taha ka asjad töötada, neh. Endal hakkab igav ja teistel, eemalelükatutel, on ikka halb, sest juba sellega saab neile haiget tehtud. Iga asi on nii kahe otsaga, et iga valik on halb.

Ma üritaks nagu kuhugi selle jutuga jõuda, aga tegelikult mitte. Tegelikult olen ma väga tänulik, et mul on mu sõbrad olemas. Ja B. mu kõrval. Hetkel ei saaks tegelikult elu paremini olla. Minu põhiline probleem ongi mina ise ja rahulolematus iseendaga, millel on palju tähtusetuid põhjusi, nagu kas või enda võrdlemine mingi moeajakirjade tibidega (and coming out as the losing side in that battle, obviously..).

Peab mingit battle-muusikat kuulama ja end kokku võtma. :D

. . - - end of deep and tormented babble.

Tavaelust nii palju, et see nädal ma Tartusse ei jõua.

Ma vaatasin, et aasta 2006 üks esimesi sissekandeid siia rääkis minu obsessioonist Stephen Kingi raamatute koha pealt.
The obsession has only grown stronger with time.
Nüüd ma olen neid tellinud ja poest leidnud ja siis veel veidi tellinud.. ja kui 2006. aasta juulis oli mul raamatuid 12, siis nüüd on neid 28 ja üks on juba teel minuni.

Ma tean, et järgnev pakub huvi ainult mulle, but here goes..
Minu olemasolevad Kingi raamatud:

(--Dark Tower'i seeria:)
*The Gunslinger
*The Drawing of the Three
*The Waste Lands
*Wizard and Glass
*Wolves of the Calla
*Song of Susannah
*The Dark Tower

*Everything's Eventual
*The Stand
*The Dead Zone
*Bag of Bones
*Dreamcatcher
*Desperation
*The Skeleton Crew
*Danse Macabre
*The Cell
*The Shining
*Night Shift
*Different Seasons
*The Girl Who Loved Tom Gordon
*Cujo
*Four Past Midnight
*Needful Things
*Firestarter
*The Eyes of the Dragon
*The Talisman
*From a Buick 8
*Lisey's Story
*(On Writing: A Memoir of the Craft)

..ühesõnaga, vaikselt hakkab juba looma. :D