Vahel algatab kähmluse naine. Kui naine meest lööb, tundub see mulle pigem naljakas. Loomulikult on see samuti lubamatu, aga peaaegu alati on mees füüsiliselt tugevam ja kui ta oleks ka arukam, hoiaks ta naist natuke aega lihtsalt kinni. Kõvasti enda vastu. Sest naise ajab kaklema armastuse puudus, õieti selle väljendamise puudus. Arvatavasti ka mehe.
Artikkel pikemalt siin. Artikkel ise on väga hea, tegelikult. Räägib õigest asjast. Lõigu tõin aga välja sellepärast, et see lõi endale kõige lähemale, tuletas enda kogemusi meelde. Mina olen ka ju nii sageli vägivaldselt käitunud, eriti kõige armsama vastu. Enam ma ei löö, though, niisama. Ma ei tea, kas see on sellest, et ma kasvasin lõpuks üles ja sain aru, et teisel inimesel on ju nii halb ning minu armastusevajadus ei õigusta midagi sellist või olen ma avastanud, et mul ei ole õigust temalt armastust nõuda. Vahest mõlemat.
Õues puhub kole tuul. Ilmad on jälle külmemapoole hakanud keerama. Eile ma isegi tervitasin neid pilvi, mis ennustasid vihma, aga tänaseks jõudis kohale, et kevad võiks ikka nüüd suve enne tuua. Küll sügisel aega hiljem möllata.
Ma olen tegelikult päris mitu päeva tahtnud siia kirjutada. Tähendab, nädalavahetus oli igast tegevust täis, millest võiks ükskomateist mainida, aga tänaseni ei tulnud tuju kirjutada. Tänaseni.
Reedel oli J. sünnipäev, nii et me läksime alustuseks St. Patrickusse. Täiesti kohutav, kui vabameelsed inimesed meie seltskonnas on. :D Võtab päris sõnatuks. A nalja saab. Kui pärast Ma.-i poole läksime, siis võeti järsku veidi joogistena ääretult filosoofilised teemad ette ja räägiti küllaltki arukalt (tähendab, igasugust idiootsust juhtus ka vahele, a K. on aju). Sel öösel me ei maganud. Mitte, et kõik oleks viitsinud hommikuni pidutseda, vaid mina köhisin 75% ööst ja sonisin unes häälekalt ülejäänud aja. Teised oskasid hommikul kommenteerida ja naerda, nii et tundub, et ma hoidsin teised ka üleval. ;P
Hommikul ei mindud otse koju, vaid Mü.-i vaatama, sest ta eelmisel õhtul oli haigena lahkunud. Jubedad inimesed nagu me oleme, ei jätnud me teda rahule, vaid mängisime TD:U'd ja igast põnevaid lauamänge. :3 Ja hiljem tuli otsus J. poole minna Wiiga mängima, mis on juba omaette kogemus. Joosta mängus on väga err.. huvitav.
Täna on kolmapäev, aga köha pole mind senini rahule jätnud. Eile öösel äratas kell kaks öösel üles ja täna öösel ei lasknud magamagi jääda alguses. :P Päeval ei ole tunda, aga öösel ei lase olla. Ostsin endale kurku desinfitseerivad imemistabletid, mis küll lühiajaliselt aitavad, kuid mõtlesin, et peaks ehk ka arstiga ühendust võtma. ..tema aga ei võtnud vastu. Praeguseks olen otsustanud, et mis ta ikka targemat oskab öelda. Mulle on arstilkäik vastumeelne nagunii.
Eile sai füüsika järeltööl käidud. Õpetaja andis jälle sellised küsimused, et vaata ja imesta. Oh noes, loogika, ise peab mõtlema! x_X Suutsin laboratoorse töö endale silme ette manada ja ülesande korralikult ära teha, teooriaküsimused ka ning.. nelja sain. Päris hea. Nüüd on veel üks töö ja siis olen omadega mäel. Teised hinded on nii nagu nad on. Miski kolm järeltööd on veel vaja ära teha (kuigi kindlasti on võimalus, et neid tuleb veel juurde, arvestades, kui palju praegu õpetajad veel töid teevad).
Uni on, aga olen loobunud üritamast päeval tunnikese puhata. Eelmised korrad on lõppenud sellega, et ma lihtsalt köhin pool tundi horisontaalses asendis ja siis olen sama väsinud edasi, kui mitte rohkem.
NPNK kaart on tegelikult päris vahva praegu, kõigi nende soodustusega. Ja Me.-iga kohvitamas käia on ka ilgelt tore.
Aeg otsad kokku tõmmata. Ma lähen küüsi lõikama.
--
Ahjaa, kuna ma ei viitsi oma närve enam õpikute otsimisele raisata, siis ma prolly ostan lähipäevil nad poest ära. Kindlasti parem, kui raamatukogu kolme(kuni viie)kordsed sissenõudmised.
