<3

August 2004 September 2004 October 2004 November 2004 June 2005 July 2006 August 2006 September 2006 October 2006 November 2006 December 2006 January 2007 February 2007 March 2007 April 2007 May 2007 June 2007 July 2007 August 2007 September 2007 October 2007 November 2007 December 2007 January 2008 February 2008 March 2008 April 2008 May 2008 June 2008 July 2008 August 2008 September 2008 October 2008 November 2008 December 2008 January 2009 February 2009 March 2009 April 2009 May 2009 June 2009 July 2009 August 2009 September 2009 October 2009 November 2009 December 2009 January 2010 February 2010 March 2010 April 2010 May 2010 June 2010 July 2010 August 2010 November 2010

Soojemaks võiks ikkagi minna.

Tegelikult on vahepeal palju juhtunud, mitu korda olen ka mõelnud, et oh, sellest peaks kindlasti kirjutama, kuid viitsimist ei tule peale, et ikkagi kirjutada.

Kogu aeg valitseb väsimus. Peaks kohe magama minema, äkki on homme hommikul ja päeval kergem olla.

Järeltöid on ka palju, nende olemasolu väsitab vaimselt. Aga eks neis olen juba ise süüdi.

Selle kuramuse koleda layoutiga peaks ka midagi peale hakkama. S. ütles, et pole seda nii raske midagi muuta, mina vaidlesin vastu, aga ehk ta ikkagi teab paremini ? Eks ma uurin mõnel hetkel, kui mu silmad kinni ei vaju.

Haiku tunne on.

Valentinipäev on lähenemas.
Arvata on, et mingit ilusat üllatust sellest päevast ei tule. Mitte kuidagi ja mitte kellegi poolt.

Vahel unenäod on minu vastu head ja näitavad mulle midagi, mis mind rõõmsaks teeb.
Uni hakkas sellega, et me Meritiga käisime erinevates koolides (ei, see polnud rõõmsaks tegev osa) ja mingil põhjusel olin ma lubanud laulma minna tema kooli mingit Queeni lugu (unes mõtlesin kogu aeg 'What were you THINKING ?!'). Ühesõnaga, läksime mööda sügavaks roheliseks värvitud seintega korridori nende aulasse, kus ta näitas mulle, millist mikrofoni kasutada and whatnot. Siis ma märkasin seda inimest, kes mu unenäo rõõmsaks tegi. Ma ei teadnud teda algul unes ega tea päriseluski, aga tal oli selline tuttav iseloom, mis oli ilgelt mõnus. Ei pinguta üle, et endast mingit muljet jätta, sest ta ei ole nii ebakindel. Hmm. Teiste inimestega arvestav. Taktitundeline. Ja muidu üldse selline tark ja naljakas jne jne. D: Tuulasin mööda Tallinnat selle inimesega siis unenäos. Hea rahulik.
Ma teadsin kunagi sellist inimest, tegelikult. Aga tema ei ole enam selline (vähemalt mitte minuga).
Aeh. Hea tunne on unest sees.

Vahel ma ei mõista, miks ma üldse ennast vaevan.
Ja teisi, loomulikult.