<3

August 2004 September 2004 October 2004 November 2004 June 2005 July 2006 August 2006 September 2006 October 2006 November 2006 December 2006 January 2007 February 2007 March 2007 April 2007 May 2007 June 2007 July 2007 August 2007 September 2007 October 2007 November 2007 December 2007 January 2008 February 2008 March 2008 April 2008 May 2008 June 2008 July 2008 August 2008 September 2008 October 2008 November 2008 December 2008 January 2009 February 2009 March 2009 April 2009 May 2009 June 2009 July 2009 August 2009 September 2009 October 2009 November 2009 December 2009 January 2010 February 2010 March 2010 April 2010 May 2010 June 2010 July 2010 August 2010 November 2010

Mulle ei meeldi, et iga kord, kui telefon õhtuti heliseb, pean ma kartma, et minuga nüüd pahandatakse. Eriti kui ma enda teada ei tee isegi midagi valesti.
Jah, öise kõne pärast olen ma ikka veel veidi pettunud, kuna mul on tunne, et see oli tarbetu.

Ma pean ühe teatud tegelaskujuga Tšehhovi novelli leidma. Asjale ei aita eriti kaasa see, et mulle ei jää see nimi kuidagi meelde. Obmolov ? Või midagi sarnast. Keegi tunneb mingi ime läbi ära, andke teada.

Mul on nii kahju, et ma ei julge enam üldse avameelne olla. Seda kartuses, et see pööratakse julmalt minu vastu. Mõnel öisel kõnel, ehk.

--

Leidsin sellise lõigu suurest igavusest google'ist otsides:

“Oblomov” consists of 443 pages of small type plus another xxiii pages taken up by the foreword and introduction. I sit up and cross myself several times. How in the name of Anton Pavlovich Chekhov did I get myself into this mess?

Ühesõnaga, mingisugune Oblomov on, kuid see pole Tšehhovi oma ? Oh, ema on mulle sokki ajanud. Või on mingi kolmas variant, mida ma veel ei tea.

Ja Wikist veel:

Oblomov (first published: 1858) is the best known novel by Russian writer Ivan Goncharov.

Craig Ferguson on nii-nii sheff.

Otsige Late Late Show lõike YouTube'ist, soovitan.

Vahel mul on tunne, et mul on miskine BLAME ME märk laubal.
Läksime täna Meriti soovil Virusse. Ma teadsin juba eelmisest korrast, et need suured kõrvaklapid võivad panna need turvaasjad piiksuma ja polnud tahtmist olla taaskord see piiksuv isik, nii et Merit nõustus need seniks enda kätte võtma.
Terve aja jooksul piiksus ta vaid korra.
Aga ei, ega mina siis puhtalt ei pääsenud mingisugustest süüdistustest. Ostsime mõlemad alt ühe baguette'i. Üldiselt need maksavad kuskil 19.- ringis. Merit läks enne, tema oma maksis miski 21.- ringis. Minu oma 17.66. Mm, ja loomulikult tädi vaatas mind kahtlase näoga ja läks ümber kaaluma. Tuli tagasi, uus 17.66 märk saial küljes. Gg, tädi. Minu sai on lihtsalt dieedil.


Öää. Võtkem seda siiski huumoriga, ne.

Viimasel ajal on kõik lihtsalt nii Oh SNAP.

Surm tabas naist tema enda haual.

Mm, ..mm.
Kui ma alles Tartusse jõudsin ja rongijaamast öömaja poole jalutasin õhtul, siis ma just mõtlesin, kui irooniline oleks surra sealsamas surnuaias, millest ma läbi minema pidin.

Nii et seda ikkagi juhtub.
Kellelgi on huumorimeelt.