<3

August 2004 September 2004 October 2004 November 2004 June 2005 July 2006 August 2006 September 2006 October 2006 November 2006 December 2006 January 2007 February 2007 March 2007 April 2007 May 2007 June 2007 July 2007 August 2007 September 2007 October 2007 November 2007 December 2007 January 2008 February 2008 March 2008 April 2008 May 2008 June 2008 July 2008 August 2008 September 2008 October 2008 November 2008 December 2008 January 2009 February 2009 March 2009 April 2009 May 2009 June 2009 July 2009 August 2009 September 2009 October 2009 November 2009 December 2009 January 2010 February 2010 March 2010 April 2010 May 2010 June 2010 July 2010 August 2010 November 2010

Mul oli täna väga The Ring hetk, kui ma trepist üles oma toa suunas minnes avastasin, et seinal on kaunistustega raamiga peegel.
Hiljem sellesse peeglisse vaadates oli esimene mõte see, et ääretult hea graafika on.


Bõõh.

Tahaks Halloweeni tähistada.

Ahjaa, ja 18 olen ka.

Nüüd on ainus koht, kus ma vanusepiirangut vaatama pean, kasiino sissepääs.


(Eesti keelt pole ma suutnud samas ikka veel isegi sellele tasemele tagasi saada, mis ta üheksanda klassi lõpus oli. Help ?)

Mmm. Oma nädalake enne 15. septembrit hakkasin ma juba jaurama, kuidas kõik kavatseb halvasti minna. Sünnipäevaneeduse pärast.
Nähtavasti on aga asjad ajaga paranenud, sest seekord oli ääretult vahva.
Peaaegu kõik minu jaoks tähtsad inimesed said kohale tuldud ning ennast ise lõbustatud.
Mm, ja kingitused. Ma sain kõik, mida ma nii väga tahtnud olin. MP3 playeri, anatoomiaraamatu (joonistamise tarvis), Stephen Kingi 'Celli', raha (täpselt nii palju, et saaks uued kõrvaklapid osta). Ropult palju shokolaadi ja muud nänni ka, muidugi.

Ma ei oska ennast praegu korralikult väljendada, aga ma olen ääretult tänulik neile, kes kohale tulid või muud moodi ühendust võtsid. Nähtavasti ma ikka olin meeles veel.


Sellel pühapäeval tuleb selle aasta viimane muruniitmine.

M:"Kas sa oled kellegi ori ?"
E:"Mida kuradit sa ajad ?"
M:"No kellegi ori, et sa kogu aeg nii hilja koju jõuad."
E:"Ah ära kujuta ette."
M:"..Su juuksed on rasvased."

Oh issand. Memm on nüüd siin umbes kuuks ajaks, kuni allkorrusel see remont ja värk lõpetatakse. Ja juba esimesel päeval tuleb selline jama..

I'm afraid it runs in the family.

Niisiis. Suvi läbi.

Ma juba kujutan ette, kuidas saksa keele õpetaja annab meile esimesel tunnil kohe kätte paberi ja käskluse kirjutada, mida me suvel tegime. Nagu iga aasta.
Tavaliselt kaasneb sellega minu jaoks kaks probleemi:
1)ma ei tee midagi peale kodus lebotamise terve suve jooksul;
2)ma ei oska saksa keelt.

Saksa keelt ei oska ma küll siiani, aga seekord ma isegi võtsin mingisugustest üritustest osa.
Hm.

- Metallica kontsert.
Tapvalt palav päev, ootasime Silveri ja Lauriga Kazparit väravate ees, seejuures märkasime ühte dzhembemängijat, kes kogus nähtavasti kontserti jaoks raha.
Lõpuks sai ka inimesed kokku ja seal oldud.
Bullet For My Valentine'i ajal ma läksin fänntsooni aiakese taha kuulama. Mulle meeldis, kuid seltskond vist sama arvamust ei jaganud.
Metallica oli ka vahva. Samuti see, kuidas kõik laulsid Nothing Else Matters'it kaasa.
Äratulek oli kõige huvitavam. Karjelained ja ühtlane inimmass kesklinna poole trampimas.
Koju jõudes pea kõik kehaosad olid valusad ja väsinud.

- Sten tuli koju.
Hommikul mind äratati. Tegin silmad lahti ja Sten vaatas vastu. Aeh.
Ta võttis mind ka oma seltskonda kaasa. Kõik ütlesid ikka, et nad mäletavad mind veel, kui ma pisike olin.
Mina neid ei mäletanud.
Ühel õhtul jõudis kohale, et kontserdi eel nähtud dzhembemängija oli üks Steni sõpradest, kellega ma rääkisin.

- Õllesummer.
Lebasin diivanil, kui Sten helistas a la 'Sa ei tee nagunii midagi, tule tööle'.
5 päeva järjest oli see, et läksin päeva algul tööle, öösel sain koju ja läksin kiirelt magama, et siis hommikul jälle ennast valmis panna. Tööseltskond oli sheff - Steni sõbrad. Veel dzhembemängu vabal hetkel.
Sai ka veidi 5'Nizza't kuulda.

- Hansapäevad.
Üritasin ennast alguses välja nihverdada, aga Genky ütles, et kõik juba kirjas ja paigas ja.. tule kohale.
Selle perioodi olin ma suhteliselt vinguvas-sarkastilises tujus. Esimene päev olin sel ajal kohal, kui öeldi, et on vaja. Ja siis tuli välja, et öeldi valesti.
Ülejäänud päevad hilinesin. Kas just hea meelega, aga korralikult siiski.
Sai Kadi seltskonnaga hängitud ja filmiõhtut tehtud. Ilusad inimesed. Ja White Noise oli tõesti õudne film, pole midagi öelda.

- Folk.
Esimesel päeval polnud viitsimist kohale minna. Teisel jõudsin isegi kohale. Palju seltskonnas ei trallanudki, pigem oli põhiline ikka Meriti vanaema pool olemine, liha ja Reis Ümber Maailma (vms).

- Augustikuu.
Okei, see pole üritus. Aga mingi hetk augusti alguses hakkas see pihta, et ükski päev ei saanud kodus oldud. Pigem siis Müfu poole Tekkenit/Burnouti mängima või lihtsalt linnas olemine uue seltskonnaga.
Sai ka kaks korda lennujaama külastatud. Mitte, et ma kuhugi reisinud oleks, aga mulle meeldib ükskõik mis vabandus, et lennujaama minna. Uu-oo. Ilusad momendid olid.
Ja nüüd ma panen iga kord tähele, kui lennuk majast üle lendab (see hakkab vaikselt juba pinda käima, tegelikult).


Sobitada siia veel paar DnD mängu ja saabki umbkaudu kokku, milline minu suvi välja nägi. Hm. Pole paha.

Ah issand, mis mängud.
Järgmine päev ei saa nüüd öelda ka, et 'kurat, enam ei joo'.
Ei joonudki.

Tänasest olen ma lõpuklassis.
Aeg valmistuda.